Bussireiside omapära — eelised ja puudused

Bussireisid on minu kirg ja armastus. Seda, kas bussireisid võiksid meeldida ka teile, saate kohe teada. Teen teile väikse testi. Kõigepealt tuleb läbi lugeda üks väike väljavõte minu isikliku blogi postitusest ja siis vaatame, mis edasi saab.

Pühapäev, 27. september 2009

“Ärkasin jälle kell 5. No ega mulle ikka meeldi küll nii vara üles tõusta, aga ühte asja sain eile sellega seoses nautida — bussisõitu. Mul pole midagi bussiga sõitmise vastu ka päeval, aga öösel ja varajastel hommikutundidel on see kõige nauditavam. Tundub ilmselt naljakas, aga ma lihtsalt armastan seda tunnet! Ümberringi hämar, üksikud tuled kuskil, ülikerge jahedus salongis, vaikusest esiletükkiv mootorimüra, natuke väsinud ilme, mõned tukkujad, vabadus teha mitte midagi… rohkem ma kirjeldada ei oska. Tartusse sõitu ei saa muidugi võrrelda Austriasse sõiduga, kuhu Mati (nimi muudetud) praegu teel on. See lisaks nimekirjale veel parima bussijuhi ja uudishimu ning seiklusärevuse. Kui väga väga tahaks reisile!!! Ja endiselt — mitte lennukiga palmi alla, vaid maanteid kulutades kultuurimekadesse.”

Nii. Nüüd on selline lugu, et on kaks varianti:

a.) teid jättis see lõik täiesti ükskõikseks

VÕI

b.) teil tekkis vähemalt üks väike mõte, mingisugune kujutlus, tibatillukenegi huvi, pisike reisisoov või äratundmisrõõm.

Nagu teistegi reisimise viiside puhul, on ka bussireisidega nii, et ühtedele see sobib, teistele mitte. Olenemata sellest, kas valisite “a” või “b”, annan teile ühe võimaluse veel. Nimelt, mina jagaksin kogu inimkonna kolme rühma:

1. need, kellele bussireisid meeldivad ehk kogenud või natuke vähem kogenud bussireisijad;
2. need, kellele bussisõit ega bussireisid kohe üldse ei meeldi (nii, et teeks peaaegu “öäääk” nende peale, kas siis kaudses või otseses tähenduses);
3. need, kes lihtsalt veel ei tea, mida need bussireisid endast ikkagi kujutavad.

Millisesse rühma kuulute teie?

Mul on tunne, et olen kaotamas gruppi number kaks… seega jätkame sõitu gruppidega üks ja kolm!? Toon teile välja bussireiside eelised ja puudused enda seisukohast. Muidugi oleneb palju ka sellest, millega võrrelda, kuhu üldse reisitakse, kui pikk on reis, millise programmiga jne, aga sellised harju keskmised eelised ja puudused oleksid minu meelest järgnevad.

Bussireiside eelised:

• Kõik on valmis ja organiseeritud — transport, majutus, toitlustus, ekskursioonid jms.
• Kui midagi eelpooltooduga valesti läheb, siis reisija ei ole see, kes selle pärast muretsema peab.
• Võimaldab keskenduda puhkamisele, mitte organiseerimisele (eriti tähtis neile, kellele ise organiseerida ei meeldi või kes on seda juba liialt teinud).
• Giid ja/või reisisaatja on teie jaoks koguaeg olemas.
• Seega, piisavalt nö turvaline, et tunda, et teie eest kantakse hoolt, aga samas ka väheke seikluslik (sest juhtuda võib absoluutselt kõike).
• Võimalus kogu marsruuti ja reisi oma silmaga näha.
• Tavaliselt läbitakse mitmeid riike — saab rohkem näha, teist maastikku ja loodust tunnetada.
• Tihe graafik tähendab, et näete sama aja jooksul rohkem kui näiteks iseseisvalt reisides, sest üksi ju nii lihtsalt ei tõuseks näiteks kella poole viiest üles.
• Võimalusel, giidiga kokkuleppel saab ka grupist eemalduda ja mõnda aega ise ringi käia, midagi avastada.
• Tihtipeale odavam kui lennukiga, iseseisvalt, muud moodi reisides.
• Ka rahakulutus võib jaotuda ehk natuke ühtlasemalt (tavaliselt näiteks: kõigepealt sissemaks, siis reisi põhiosa, seejärel jooksvad kulutused reisil).
• Grupitunnetus, grupidünaamika! Seda lihtsalt peab ise kogema.
• Võimalus saada sõpru ja tuttavaid, uusi reisikaaslasi.
• Võimalus reisida ka siis, kui endal ei ole näiteks autot, sobivat reisiseltskonda.
• Sobib ka neile, kes lennureise kardavad.
• Pagasinõuded ei ole nii rangelt reglementeeritud.
• Aeg enda jaoks — saate lugeda, muusikat kuulata, omi mõtteid mõelda, millega igapäevaselt pole aega tegeleda.
• Võib anda julgust järgmisel korral näiteks iseseisvalt reisida.

Bussireiside puudused:

• Ei saa ise oma aega planeerida — hommikune lisa 10 minutit uneks võib pahandada pooltsadat inimest.
• Kui mõni koht väga meeldib, ei saa sinna kahjuks kauemaks jääda.
• Tihtipeale väga tihe graafik.
• Kui konkreetne vaatamisväärsus ei paku huvi, siis tuleb üldjuhul paratamatult järgmist oodata.
• Kehale ja organismile ebasõbralik:
  • bussis on vähe ruumi, eriti jalgadel — ei sobi pikematele ega suure ülekaaluga inimestele;
  • pidev istumine, sundasend — keha kangus, teatud valud, seedeprobleemid, paistes jalad;
  • piiratud tualeti kasutamise võimalus (siiski, võimalik osaleda ka neil, kel muidu kombeks iga 5 minuti tagant pissil käia — võin anda soovitusi);
  • teistsugune päevarežiim.
• Mida pikem reis (aga noh, ka mida logum buss), seda suurema tõenäosusega võib esineda igasuguseid bussirikkeid.
• Reisides soojematele maadele, võib olla probleeme konditsioneeriga.
• Ka oskamatu või kihutav bussijuht võib suurt meelehärmi teha.
• Kuigi piiriületus on võrreldes aastatetagusega oluliselt lihtsam, võivad teatud riikides siiski bussidel pikad ooteajad olla.
• Piiratud isiklike asjade kasutamise võimalus, eriti sõidupäevadel, kus üldjuhul põhipagasit päeva jooksul ei ole võimalik kätte saada.
• Väiksemate tervisehädade puhul, haigeks jäädes peab ikka reisi edasi tegema, ei saa kuskile kosuma jääda.
• Häirivad kaasreisijad (virisejad, liigselt lõhnajad või haisejad, alkoholiga liialdajad, norskajad, pidevad seljatoe alla laskjad, liiga kõva häälega rääkijad, targutajad jne olenevalt sallivus- ja taluvusastmest).

Minu jaoks kaaluvad eelised tugevasti puudused üle. Ja isegi ratsionaalselt mõtlemata, ma lihtsalt olen tunnetanud, et bussireisid on minu jaoks “see õige”. Aga kes veel kahtlevad, siis ega enne teada ei saa, kui ära ei proovi!

Minu kvaliteetaeg bussis