Erasmus Day

Ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga jälle on kolm nädalat ilma postitusteta möödunud. Kuidas ma küll nii ebaõnnestunud blogija olen? Muhhahaa. Igal juhul, tänane lugu on järgnev.

10. detsembril pidasime oma AWF´is Erasmuse päeva. Ettevõtmise esialgseks ideeks oli Poola õpilastele, aga muidugi ka ülejäänud kooliperele, tutvustada oma kodukõrgkooli ja selle õppimisvõimalusi, samuti oma maad ja midagi selle kultuurist (mänge, toitu, pildishõud vms).

Mida aeg lähemale sellele tähtsale päevale jõudis, seda selgemaks sai, et oma maa traditsioonilise toidu pakkumine on ülimalt oodatud, et mitte öelda peaaegu et kohustuslik. Nii hakkaski terve meie ühiselamu (tõesti, mitte ainult ühiselamus elavad inimesed, vaid isegi ühikas ise) eelmisel ööl hirmsasti koorima, keetma, vaaritama, vahustama, küpsetama, hakkima, püreestama. Ehk siis Erasmuse päevast kujunes meil üks intensiivne toidufestival. Üks minu lemmikutest, Victor, otseloomulikult Hispaaniast, pani sellest päevast ka ühe laheda video kokku.

Eesti oli muidugi ülivõimsalt esindatud. Ma olen ainus ja muideks ka esimene Erasmuse eestlane siin koolis. Pakkusin kiluvõileiba ja kohupiima. Kiluvõileib maitses peaaegu eranditult kõigile. Nende kohta ma ei oska öelda, kes sellel ajal kui ma korraks kõrvale vaatasin, kohupiima kiluleiva peale määrisid. Mine tea, äkki oli hea. Veel meisterdasin valmis väiksed kaardid, mille peale kirjutasin midagi Eestiga seotut. Nii et kiluvõileiba mäludes sai igaüks, kel soovi oli, ühe kaardi valida ja vastavalt sellele näitasin arvutist teemakohaseid pilte ja vestsin juttu ka juurde.

Foto: Damla Guler

Foto: Turismifännklubi

Foto: Turismifännklubi

Foto: Turismifännklubi

Ja mis kõige lahedam? Kuna kaartide seas oli ka mõningaid tegevusi (keeleväänajate ütlemine, Kaera-Jaani tantsimine või laulmine), siis esitlen teile uut rahvalaulikut Marcelat Brasiiliast. Üks lahe noormees tantsis ka, aga ma igaks juhuks ei hakka tema privaatsust rikkuma ja seda üles ei pane.

Erasmuse meeskond tervitab!

Foto: Mariola Godlewska