Küpros – veebruarikuine karastus Paphosel

Nagu ikka, kui suureks reisiks pole mahti-tšahti, siis on pikk nädalalõpureis asenduseks ideaalne. Küpros oli mul juba mõnda aega meeles mõlkunud, sest see oli Ryanairi sihtkohtadest ainus, kus mul oli veel käimata ja kuhu tundus lihtne minna. Leidsime Top 10 Reisipakkumised lehelt sobiliku paketi: edasi-tagasi lend Paphosele, transfeerid ja 3 ööd majutust koos hommikusöögiga oli vist umbes 180 €/in. See pakett tuli nõks parema hinnaga ja mugavam võrreldes sellega kui oleksime kõik teenused ise broneerinud. Säästureis kõlab ehk veits koonerlikult, ütleme siis et see oli ökonoomia reis või kompaktne komboreis. Muhahaa. Biitisime täiega Ryanairi poliitikat ka, sest reisisime ainult uute reeglite kohase minikäsipagasiga (40 × 20 × 25 cm) ja ei ostnud kõrvuti istmeid — samas mahtus kõik vajalik kotti ära ja istumise reorganiseerisime ka nii, et saime kogu kolmese rea endale. Minnes paigutusime lennukisse täpselt nii, et mina istusin ühe naise kõrval ja Meelis ühe mehe kõrval, umbes 10 rida vahet. Mõne lause ja pilgu pärast oli üllatuslikult selge, et üks väike vahetus aitab mõlemal paaril just oma armastatu kõrvale istuda. Vaat, milline laavstoori. Muide, kui ma üldiselt oma armu- ja eraelust blogis ei räägi, siis nüüd on lihtsalt igati kindel, et Meelis ja mingi aja pärast tegelikult üks äge tegelane veel hakkavad kindlasti mu tulevaste reiside põhikaaslasteks olema, nii et ma ei saa neid rohkem enivei varjata. Aga nüüd siis muljetest lähemalt — miskit niisama sõpradele-tuttavatele lugemiseks ja miskit ehk ka neile, kes samasse kohta või sama büroo kaudu kuskile minna tahavad. 

Top 10 Reisipakkumised

Top 10 Reisipakkumised on oma pakkumistega minu jaoks üsna pikalt pildil olnud ja mingit taustauuringut me neile sellise väikse paketi ostmisel ei teinud. Kuigi, olgem ausad, kõige usaldusväärsem mingi Soome kapitalil põhinev ja Hispaanias registreeritud online-reisibüroo ei tundunud. Alguses ei tahtnud broneering kuidagi kinnituda ja kui lõpuks kõik ikkagi kinnitatud sai, siis see eesti keel, mis nendepoolsetes kirjades-materjalides on, ikka longas nii sisu kui vormistuse poolest korralikult. Osa infost oli ka uuendamata, sest meie hotelli olulise info juures oli kirjutatud, et vastaval perioodil on hotell suletud. Haha, hästi. Mingit pikemat reisi võib-olla ei julgeks neilt võtta, aga kuna lennu ja marsruudiga hotelli olin juba guuglis tuttavaks saanud, siis polnud midagi suurt karta. Ja tulemuseks oligi see, et reis kulges täitsa tip-topilt. Info ja voucherid jõudsid meieni õigeaegselt, lend oli ok, transfeerionud olid väga täpsed ja autod viisakad ning hotelliga jäime ka rahule.

Ryanairiga Paphosele

Nagu juba mainisin, siis Ryanairiga läks hästi. Eriti pro oli see, et tagasi tulles teenindas meid see uuema interjööriga lennuk ja erinevalt vanast sai seal käetoed üles tõsta, mis tähendas meile korralikku kolmepingiülest lukzuzt. Ma ei ole kunagi lennukis nii hästi maganud! Ka lennuajad on nädalalõpureisiks ideaalsed — neljapäeva õhtul oli minek ja pühapäeva varasel õhtupoolikul tulek. See oligi ilmselt üks põhjustest, miks meil õnnestus reisil tõeliselt puhata — me ei pidanud kordagi vara ärkama. Jepp, seda ütlesin just mina — mina, kes ma olen nõus vara ärkama pm ainult siis kui ees ootab lennu- või bussireis. Mäuu.

Paphos talvel

Paphos ise on võrdlemisi väike koht ja mingeid megavaatamisväärsusi, millest silmad punni võiks minna, seal ei ole. Seega, neile, kes tahaks täiega ringi ägada ja värki, jääks ilmselt võimalusi natuke väheks, eriti arvestades talvehooaega. Kusjuures, me ei saanudki päris täpselt aru, kas mingisugused laokil platsid ja muud veidrad aedadega piiratud pinnad olid parasjagu kordategemisel ning suvel on need elu täis või ongi neil keset linna sellised mahajäetud maalapid-majakesed. Nii et kohati meenutas Paphos mingit agraarühiskonda (meie hotelli peaaegu et tagaaias näiteks karjatati mingeid lamba- ja kitselaadseid tooteid), aga teise külje pealt oli täitsa arenenud ja kaasaegne. Lennujaamas näiteks skännisid passe automaadid, mis väljastasid dokumendi andmete põhjal vastava sedeli, mille pidi tollionule ära andma (Meelise sedelile oli muide suur punane rist peale tõmmatud ja me juba mõtlesime kõikvõimalikud filmi stsenaariumid välja, et mida see tähendada võiks, aga kahjuks/õnneks ei tehtud selle peale teist nägugi).

Hinnatase oli ka pigem kallimapoolne. Kartuli ja kaali hind jäi mul küll välja uurimata ja õhtustada õnnestus ka üsna heade pakkumiste abil, kuid üldine mulje toidupoe-kohviku hindadest ei olnud “oh, päris odav”. Agaaaaaa… poeskäigu kõige suuremaks üllatuseks oli see, et Küprosel müüakse hoopis teiste maitsetega Laysi krõpse kui meil. Roheline Lays oli näiteks äädikaga ja helesinine Lays fetajuustuga. Nii naljakas lihtsalt, mis mind küll ühel reisil vaimustada võib, eks!?

Kui nüüd veel kolmandat külge vaadata (sest ma pole ju öelnud, mis kujuga see Paphos üldse on), siis tuvastasime seal rohke vene keele kasutuse, seda nii teenindava personali kui tänavatel näha olevate kõikvõimalike (turisti)pakkumiste osas. Ma ei oskagi ses valguses öelda, kas Paphoselt mingi suurema saaretuuri alustamine, auto rentimine ja teistesse linnadesse sõitmine oleks mõistlik või võiks hoopis mujalt alustada, aga kui on soovi natukenegi seigelda, siis Küprosel on kindlasti väga palju põnevaid ja teistlaadseid tahke veel. Tasub siiski kindlasti mitte ära unustada, et Põhja-Küpros kuulub Türgi alla.

Ilm ja ilu Küprosel

Mina ei ole kliimapagulane, mulle üldiselt meeldib Eesti ilm nii nagu ta on, aga ma ei ole ka inglane, kes 15-kraadise tuulise ilmaga lühkarite väel näost punasena ja olematud hõlmad lehvimas ringi patseerib (vabandan stereotüübi pärast, aga no täpselt nii oli, haha). Küll meeldivad mulle uued kohad ja eriti änks kui seal uues kohas juhtub meri või palmid olema. Paphoses on säilinud ka palju antiik- ja keskaegseid arhitektuurimälestisi (kui nüüd esimene ettejuhtuv turismiportaal ei valetanud, siis Paphos on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse), mis oli minu tagasihoidliku kunstihuvi jaoks kiviks paberi sees. Seega, põgusaks puhkuseks on Paphos täitsa bueno koht. See oli vist esimene kord kui ma ei olnud pärast reisi väsinud nagu tihtipeale juhtub kui liiga palju on teha ja näha. Tempo tegime täpselt sellise, et oleks mõnus tšill-grill ehk siis pikad hommikud ja mõnusad mereäärsed jalutuskäigud. Päris niisama tänavakaunistused me ei olnud, kohustuslik varbavilli konto sai ikkagi avatud. Juhuu!

Reisimine rasedana

Viimase pildi kommentaariks nii palju, et mõtlesime pikalt, kas rasedana on ikka nii väga vaja laia maailma peale kondama minna, aga kuna nädalate arv oli reisimiseks sobiv (täpselt teise trimestri ehk u 16.-28. nädala keskpaik) ja olulisi kaebusi ei olnud, pealegi oli üks suurem reis meil beebiuudiste valguses ootele pandud, otsustasime sellise väikse sõbrapäevareisi ikkagi ette võtta. Kõik sujus hästi. Ainult kindlustuse tegemine võttis natuke rohkem aega kui tavaliselt, sest minu tavapärane Salva rasedaid ei kindlusta ja päris mitmed teised kindlustusfirmad ei tahtnud nt enneaegse sünnituse kulusid katta. Iizi lehel saab päris hea võrdluse teha ja sealt ma AIG kindlustuse valisingi. Tagasi tulles küsiti pardale minnes, et mitmes nädal on, aga kuni 28. nädalani üldiselt lennusõidu osas probleeme ei ole. Muidugi tuleb kõik ikka konkreetse olukorra puhul üle uurida, sh kohalikud haiglad, aga minul neid õnneks vaja ei läinud. Ainuke ebamugavustunne reisi jooksul oli siis kui soovituste kohaselt tõusin lennukis püsti ja natuke ringi käisin — siis oli küll tunne nagu ma oleks mingi esineja seal vahekäigus ja kõik vaatasid. Muhahaa. Aga üldiselt — ei ühtki turset ega muud komplikatsiooni. Ja mis kõige tähtsam — mees ütles, et virisesin vähe — no see ju ütleb kõik.